Marit Suga
Founder Starter
Raamatud aju uuringutest, mis on kirjutatud tavainimesele arusaadavalt ja põnevalt, on mu lemmikud.
2019-02-20 06:58:39
Tuleb välja, et ajule pole miski tähtsam, kui see et me ennast liigutaksime; mälumängud, ristsõnad ega muu mõttetreening pole hoopiski nii efektiivsed kui aeroobne trenn. Kehaline aktiivsus paneb mõtte kiiremini liikuma, vähendab stressi, selle tulemusel toodetakse uusi noori ajurakke, seevastu kui depressioonis inimesel neid piisavalt ei teki. 10000 aastaga ei ole inimese aju palju muutunud, kuid elustiil on muutunud istuvamaks, mis ajule sugugi ei meeldi. Üks põnevamaid aju-uuringuid antud kirjaniku silmis oli selline, mille käigus vaadeldi magnetkaameraga inimeste aju. See on selline aparaat, millega saab patsienti kahjustamata vaadelda tema aju tööd, kui inimene mõtleb ja teeb muid tegevusi. Uuringu eesmärk oli aru saada, kuidas vananemine aju mõjutab, ning juba vanemate inimeste puhul paar korda nädalas jalutamine pani aju hoopis bioloogiliselt noorenema; paranes eksekutiivne kontroll, mis muu hulgas puudutab algatus- ja keskendumisvõimet ning ülesannete plaanimist. Ajus surevad koguaeg vanad ajurakud ja moodustuvad uued; rakkude vahel tekivad uued ühendused kui tegeleme teatud asjadega või mõtleme tihti millelegi konkreetsele, siis need ühendused muutuvad tugevamaks. Need ühendused, mida enam ei kasuta, katkevad. Väikelastel on sealjuures kõige rohkem sellelaadseid ühendusi, mis on tegelikult üllatav, arvestades et ühendused tekivad ju mõeldes ja tegutsedes. Mida vanemaks saab laps, siis ühendused, mida ta ei kasuta, katkevad. Kolmandast elueast kuni teismeeani kaob ööpäevas kuni 20 miljonit ühendust, mida ei kasutata, et teha ruumi nendele, mida läbib signaal. Nii et aju tööd ei määra ajurakkude ega ka ühenduste arv. Määrav on aga aju erinevate osade ühenduste tugevus, mida mõjutab negatiivselt näiteks suitsetamine ning alkoholi ja mõnuainete kuritarvitamine. Müüt, et kasutame vaid 10 protsenti oma ajust, on ka ammu ümber lükatud; me kasutame kogu aju, lihtsalt erinevate tegevuste ajal aju erinevaid osi. Selleks, et me suudaks kõiki tegevusi võimalikult hästi teha, peavad aju erinevad piirkonnad olema hästi ühendatud, millele aitab suuresti kaasa liikumine. Kui vaadelda alkoholi ja mõnuaineid kuritarvitavate või agressiivse käitumisega inimese aju, siis seal on ühendused nõrgad. Miks lastel kõik oskused nii kergelt tulevad? Sest nende rakkudel on erakordne võime nii omavahel kiiresti ühendusi luua kui ka katkestada. Kuidas tekib stress ja mida ette võtta? Stressirohketes olukordades hoiatavad aju mandelkehad (mida on 2 ja mis paiknevad üks kummaski ajupoolkeras) meie keha, et on varitsemas oht. Selle tulemusel kerkib veres kortisoolitase, mis muudab omakorda mandelkehad veelgi aktiivsemaks, nii et stress hakkab tekitama iseennnast, mis lõpuks tekitab paanika. Selle vastu on pidurdusmehhanismid, üks neist paikneb meie mälukeskuses (hipokampuses), teine otsmikusagaras. Stressihormoon kortisool on hipokampusele mürk ja kui selle hormooni tootmine toimub pidevalt (kuid ja aastaid), hakkab hipokampus kokku kuivama, sest tema rakud hävinevad, mille tulemusena halveneb mälu ja kokkutõmbunud hipokampus ei suuda enam nii hästi närvisüsteemi pidurdada, lõpuks võib juhtuda et mandelkehad kaaperdavad aju. Sport või aktiivne liikumine on keha jaoks tegelikult ka stress ja toimubki nö keha harjutamine kortisooliga toime tulema. Pärast trenni kortisoolitase langeb ja edaspidi ei tõusegi üldse enam nii kõrgele, häid tulemusi võib oodata paari kuuga, kuid enesetunne on parem peale igat trenni, paariks tunniks on näiteks keskendumisvõime väga hea. Peale trenni toimub heatujuhormoonide nagu endorfiinide ja dopamiini tootmine. Nii saab toimuda uute ajurakkude tootmine, kuid uued ajurakud on heitlikud ja tormakad, hüppavad sinna- tänna nagu 3 aastased lapsed, mis tegelikult peaks jällegi ärevust tekitama. selle vastu aga toodab keha ka nö lapsehoidja- neutroneid, kes neid rahustavad. Ma pole ise kunagi jooksufänn olnud, kuid väga hästi toimib audioraamatute kuulamine samal ajal, hoiab tähelepanu jooksmisest eemal, muusikaga saab jällegi hästi intervalltreeningut teha, mis oleks vajalik 2-3 korda nädalas.
Marit Suga
Founder Starter
Sügav ja sisutihe raamat, tasub lugeda, sest siin on mitmeid valgustavaid ja uudseid lähenemisi elule.
2019-02-20 06:52:06
Antud kirjaniku jaoks tähendab nägemine midagi enamat kui enamiku inimeste jaoks, nii et ta püüabki selgitada, mis toimub seal, kuhu tavaline silmanägemine ei küündi. Raamat jutustab üksikasjalikult sellest, kuidas inimhing jaguneb evolutsiooni käigus individualiteetideks, iga hing saab omaette hingeks. Samas kui taimeriigis ei ole igal üksikul taimel oma hinge, vaid on mõnikord lausa terve taimeliik, mis jagab ühtainust ühishinge. Putukariigis võib üks hing elustada miljoneid kehasid, kuid kõrgemal arengutasemel olevate loomade puhul on ühte ühishinge jagavate loomade hulk suhteliselt väike. ta võrdleb loomade ühishinge ämbritäie veega, kust võetakse üks klaasitäis vett ja valatakse piltlikult looma sisse. tema elu jooksul vesi omandab erinevaid kogemusi ehk värve vees, elu lõppedes valatakse see värvilne klaasitäis jälle ämbrisse tagasi ja nii täieneb ämbritäis värvilisemaks ning iga uus sündinud loom saab juba täienenud veega klaasitäie. Kui oleks võimalik algne klaasitäis kuidagi molekule kokku korjates ämbrist pärast kätte saada, oleks tegemist reinkarnatsiooniga. Kuna see aga pole võimalik, ühineb ajutine hing taas ühishingega, kuid säilib kõik ajutise eraldatuse ajal saavutatu. Siit ongi pärit loomade sünnipärased instinktid. Huvitav on veel teooria, et osa meie teadvusest toimib juba kivides ja taimedes. Näiteks soovid väljenduvad eelistustena. Keemikud teavad, et ühel keemilisel elemendil on sedavõrd tugev vajadus teise elemendi läheduse järele, et ta on valmis ühinemiseks kohe hülgama kõik teised ained, millega ta võib olla seotud. Näiteks hapnik ja vesinik ühinevad vees, kuid lisades vette naatriumit, näeme et hapnik eelistab vesinikule naatriumit ning hülgab kohe vesiniku et naatriumiga ühineda. Samuti toimib see sarnaselt kloori, vesiniku ja tsingi puhul ja mujalgi. Järelikult on jutt soovide toimimisest mineraalriigi kontekstis põhjendatud. Taimeriigis on maitse-eelistustel juba domineerivam roll, rääkimata loomariigist, kus isend suudab väljendada juba äärmiselt suurt kiindumust või pühendumust. Inimese arenedes liigub teadvuskese järjest ülespoole ja soovide asemel hakkavad tema tegusid valitsema põhimõtted. Teemasid, mida kirjanik käsitleb, on mitmeid erinevaid.
Marit Suga
Founder Starter
Üks meeldejäävalt ja humoorikalt kirjutatud raamat isiksusetüüpidest "Idioodid minu ümber"
2019-02-04 10:14:14