Üks mu lemmikraamatutest, mis räägib viimaste aastate erinevatest aju-uuringutest.

Raamat ei ole küll kõige uuem, kuid enamus neist avastustest on tavainimesele siiski põnevad ja üllatavad. Ma olen seda raamatut mitmeid kordi lugenud ja kindlasti loen veel, sest see on väga sisutihe ja huvitav. 

Tänu aju-uuringutele võime asuda  otsima vastuseid küsimustele, mille kallal on inimesed alati pead murdnud. Mis on õnn ja kuidas ta tekib? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada? Mis teeb meid õnnelikuks? Kas võime olla armunud eluaeg samasse inimesse? Millised partnerid on truud?

Teadlased on avastanud, et meie peas on olemas lülitused rõõmule, naudingule ja eufooriale - meil on nö õnne süsteem. Teine, veel üllatavam avastus oli see, et täiskasvanud inimese aju muutub pidevalt. Midagi uut õppides muutuvad meie aju lülitusskeemid ja närvirakkude võrgustikku sõlmitakse uusi silmi. 

Olen lugenud sel teemal ka uuemaid raamatuid, mis seletavad samuti lahti aju toimimise mehhanisme. Kui Anders Hanseni raamat "Tugev aju", millest samuti eespool kokkuvõtte kirjutasin, räägib rohkem aju tööst seoses liikumisega, siis antud raamat käsitleb erinevate emotsioonide tekkemehhanisme ja räägib, kuidas ja mil määral oleme mõjutatud endale päritud geenidest, kuidas suurendada oma heaolu, milliste emotsioonide korral millised hormoonid tekivad ja millised tegevused ja mõtted aitavad meil õnnetunnet suurendada. Kirjeldatakse erinevaid uurimusi ja katseid loomadega. On avastatud, et oma loomulikku annet häid tundeid kogeda saame me treenida samamoodi, nagu omandame näiteks võõrkeeli.

Kuna tänapäeva maailma üks suuri murekohti on igas vanuses inimeste depressioon ja selle tekkepõhjused on otseselt seotud õnnetunde vähesusega, siis uuritaksegi teadlaste seas igasuguseid võimalusi, mis aitaksid meil vältida depressiooni teket ja samuti leida parimaid ravimeid ja ravimooduseid.

Arvestades haiguse levikut, arvatakse et depressioon kujuneb 21. sajandi katkuks. Stress ja depressioon suurendavad omakorda paljude teiste raskete haiguste riski. Seevastu õnn teeb targaks, ja mitte hetkeks, vaid pikemaks ajaks. Positiivsed tunded panevad närviühendused ajus kasvama, rõõm tekitab niisiis peas uusi seoseid. Raamat räägib sellest, kuidas õnn tekib ja miks on looduses välja mõeldud head tunded. 

Üks tähtsamaid virgatsaineid dopamiin, millele alluvad meie tahe, erutus ja õppimine, etendab terves raamatus olulist osa. ehk siis teisisõnu, see on aine, mis meid käima tõmbab. Ta osaleb meie ärkveloleku reguleerimises ja tähelepanu suunamises, suurendab uudishimu, õppimisvõimet, fantaasiat, loovust, ihasid. Tema mõju all olles tunneme end motiveeritult, optimistlikult ja tulvil eneseusku. Kui näeme midagi isuäratavat, mida tahaks, siis dopamiin on üks kõige olulisemaid virgatsaineid, mis aitab meid selle saamisel. Ka kui näeme inimest, kes meile meeldib, vabaneb ajus dopamiin. Sirutades käe õlleklaasi või sigareti järele, teeme sedagi selleks, et saada selle virgatsaine nauditavat ekstraportsioni, sest alkohol ja nikotiin mõjutavad aju vabastama suuremal hulgal dopamiini. 

Kuna teadlased on palju uurinud erinevaid virgatsaineid, siis püütakse koguaeg leida ka ravimeid, mis suudaks mõne virgatsaine puudlikkust kompenseerida. Nii on sattunud turule ka narkootikumid, raamatus selgitatakse erinevate ravimite ja narkootiliste ainete seost virgatsainetega. Näiteks asendamaks dopamiini on leiutatud kokaiin, mis on küll palju tugevam ja hävitava mõjuga. Tihtipeale katsetavad teadlased neid esialgu enda peal ja nii on mitmed neist sattunud sõltuvusse narkootilistest ainetest. Kui teisi aineid saavad inimesed proovida mõnel korral, ilma et jääks kohe sõltuvaks, siis heroiinile ei suuda peaaegu keegi vastu panna, sest see aine üldiselt teeb sõltuvaks juba peale esimest tarbimist. 

Mulle jäi meelde muuhulgas uuring truuduse geenist. Loomade puhul seda kas eemaldati või siirdati ja näiteks rotid, kellel muidu sellist geeni pole ja tänu sellele pole nad oma kaaslasele truud, vaid vahetavad koguaeg partnereid, muutusid äkki truuks partneriks. Inimeste puhul on see geen sõltuvalt isikust kas tugevam või nõrgem. Põnev on fakt, et truudus ja uudishimu on omavahel tihedalt seotud, oma kaaslast petma ärgitabki nimelt uudishimu. Nii et ettevaatust, kui su kohtingukaaslane on uudishimulik, see tähendab tõenäoliselt,  et tal on probleeme truudusega! 

Samamoodi nagu mu teises eelnimetatud lemmikraamatus, mis räägib ka aju-uuringutest, on  siingi juttu liikumise seosest ajuga - sport teeb targaks.

Soovitan lugeda mõlemat raamatut, need on mu kaks suurt lemmikut.