Üks raamat, mis räägib ülitundlikest ja õrna hingega inimestest...

Teos on kirjutatud Taani kirjaniku poolt ja raamatu lõpus on Taanis väljatöötatud küsimustik, mille abil on võimalik hinnata oma tundlikkust. Me kõik asume tundlikkuse skaalal ja liigume seal pidevalt, kuid kas ja millal oleme jõudnud ülitundlikkuseni? See küsimustik on siin abiks ja raamat annab kasulikke näpunäiteid, toob välja nimekirja tegevustest, mis aitavad suurendada rõõmu ja heaolu.

Paljud inimesed, kes on kartlikud, väldivad inimrohkeid kohti ja lärmakaid inimesi, väsivad kiiresti, peavad end introvertideks ja ja arvavad et nende ülitundlikkus on piiranguks. Kuid antud raamat aitab sellistel inimestel enda iseloomu selliseid omadusi paremini ära kasutada ja nende lähedastel neist paremini aru saada.

Kuna selliseid inimesi julgustatakse pidevalt olema teistsugune -  vapram, avatum, energilisem, julgem jne, siis on paljud kindlasti üritanudki olla teistsugused, kuid selline endaga mitte leppimine viib alla enesehinnangu ja võib panna end pidevalt teistega võrdlema.

Hinnanguliselt on iga viies inimene ülitundlik. Varasemalt on ülitundlikke inimesi nimetatud introvertideks, kuid tegelikult on 30 protsenti ülitundlikest inimestest hoopis sotsiaalselt ekstravertsed. Ülitundlikkust on kirjeldatud ka selliste sõnadega nagu vaoshoitud, murelik või uje, kuid see on see, mida näevad teised. Ise tunnevad sellised inimesed end üksildasena ja ebaturvaliselt. Tegelikult, kuigi ülitundlikel inimestel võib elus ette tulla rohkem probleeme ja väljakutseid, suudavad nad rahulikus ja toetavas keskkonnas olla sisimas väga õnnelikud ning nautida elu rohkem kui teised. Uuringud on tõestanud, et pingelistes olukordades on selliste laste haigestumiste ja õnnetuste arv suurem kui tavalistel lastel, samas normaalses turvalises keskkonnas jällegi väiksem tavalisest.

Ülitundlike inimeste närvisüsteem on väga õrn. Nad registreerivad rohkem nüansse, neil on elav kujutlusvõime ja väljast tulev info võib neis päästa valla ideedetulva, tundmused ja mõtted. Nii võivad nad seltskonnas tunda üsna kiiresti, et sissetuleva info hulk ületab piirid ning see tekitab neis ärevust ja pinget. Selle vältimiseks nad kas lahkuvad varakult või eralduvad kusagile mõneks ajaks.

Ebasoodsates tingimustes nagu valju muusika või lärmiga, külmaga, närvilises õhkkonnas kannatavad sellised inimesed rohkem kui teised, samas soodsas keskkonnas nagu ilus loodus, keset kauneid kunste või raamatut lugedes naudivad nad rohkem.

Ülitundlikud inimesed on tavaliselt kaastundlikud. Lisaks võib nende kohusetundlikkus panna neid tundma end vastutavana kogu maailma ees. Selline teiste eest vastutuse võtmine ja igasugustes olukordades üritamine ise midagi paremaks teha, kui tihtipeale oleks see hoopis asjaosaliste enda ülesanne, imeb ülitundliku inimese kiiresti energiast tühjaks ja nii tunnevad nad enamasti ennast väsinuna.

Neil pole vaja palju, et end inspireerida. Sellest tekib neil tihti tohutu sisemine jõud ja teotahe, millegi tegemise vajadus, mis ei lase neil uinuda ning magades on nende unenäod põnevad ja värvikad. Vahesein nende teadvuse ja alateadvuse vahel on väga õhuke ning nende side jumalikkusega on tugev. Selleks pole vaja tihti preestrite ega usulahkude abi, kokkupuude millegi ülimaga on ülitundlike inimeste jaoks loomulik, ent neil pole vaja seda teistega jagada. Neil on tihti tugev side looduse ja loomadega.

Ettevaatlik strateegia on vägagi omane ülitundlikele inimestele, mis võib nende ettevõtmiste edenemist palju pidurdada ja muretsemine, et miski võib halvasti minna, teeb nad närviliseks. Samas  on nende mõtlemine detailne, mis aitab kaasa perfektsuse saavutamisele. Neil on alati plaan B. Sellise muretsemisest põhjustatud äravuse vastu aitavad hästi lõdvestustehnikad ja meditatsioon, mis aitavad lõõgastuda. Tuleks vältida nälga, janu, külmatunnet, pikki vaidlusi, sest need mõjutavad ülitundlikku inimest rohkem kui teisi.

Terves raamatus on palju infot, mis aitab meil mõista ülitundlikke inimesi ja tunda ära ülitundlikkust meis endas.