Üks raamat, mis aitab meid teel tasakaalukama ja õnnelikuma elu poole.

Mida tarka võiksime õppida kassidelt? Nemad naudivad alati hetke, ei muretse millegi pärast. Isegi kõige rääbakamad tänavakassid on alati suursugused. Neis puudub teesklus. Kassid harrastavad elufilosoofiat, mis näib mahtuvat vaid mõnesse sõnasse - süüa, magada, mängida, hoolitseda oma mugavuse ja puhtuse eest ning teha ainult seda, mis meeldib. 

Kui kass tuppa astub, siis tal pola vaja karelda ja näuguda et tähelepanu saada, kõigi pilgud pöörduvad automaatselt tema poole, sest ta on karismaatiline ja tekitab nii palju positiivseid võnkeid ja imetlust. Karisma areneb inimeste puhul välja järk-järgult, kui oleme ausad iseenda ja teistega, kui aktsepteerime end sellisena, nagu oleme, kasutamata vigureid, mis ei ole vastavuses meie sügavaima olemusega. Külgetõmbaval isiksusel on mitmeid omadusi. Igaüks võib neid arendada tingimusel, et jääme nagu kass igas olukorras iseendaks. On vaja olla siirad, taktitundelised, lihtsad ja ehedad. 

Raamat võtab ette kassi päevakava ja juhib meie tähelepanu sellele, kuidas kass näiteks ärkab - rahulikult, ringutades ja mitu korda sirutades, mitte ei hüppa püsti ja ei jookse kohe kohvimasina juurde. Enamikule loomadele omane nähtus - keha seadistamine - on neile sisse juurdunud harjumus. Meie seevastu kipume selle kui hea ärkamise ja meeldiva päevaalustamise viisi tihtipeale unustama.

Raamat räägib stressist ja võrdleb jällegi inimest kassiga. Samuti oskab kass end maksma panna ja kui olukord kodus muutub talumatuks, võtab ta selle suhtes midagi ette, näiteks laseb kodust jalga. Kass aktsepteerib end sellisena nagu ta on, ta armastab ennast. kassidel ei paista olevat mingeid komplekse, kahtlusi ega sisemisi konflikte ning nad ei ilmuta vähimatki märki, et nad tahaksid pigem olla koerad. Meie oleme sündinud erinevatena ja enamik meist ei ole rahul oma seisundi, keha ja sotsiaalse positsiooniga. Kassil aga jätkub tarkust end sellliste mõtetega mitte koormata, sest see on parim viis õnnetu olla. 

Igaüks, kes kassidega kokku puutunud on, teab, et kassid on inimmõistuse piiratuse suhtes ülimalt kannatlikud. Kassid teavad väga hästi, kes neid armastab ja kes mitte, kuid nad ei vaevu selle suhtes mitte midagi ette võtma. Neil on sõltumatu, eraklik loomus ning nad ise kiinduvad valikuliselt oma sisemise äratundmise järgi. 

Kassid on tähelepanelikud ja uudishimulikud, nad üritavad igas päevas leida hetki ja kohti, mis oleks põnevad ja neile rõõmu pakuks. 

Kassi üks peamisi iseloomujooni on iseseisvus. Ta ei allu mingile hierarhiale, ta ei vaja grupis elamist ega hõimu ning ei vaja kellegi heakskiitu. Meie elu juhivad aga kohustused, teiste heakskiit, sõltuvused. Sellepärast tuleks töötada selle kallal, et võita tagasi kasvõi osaline iseseisvus kõigis valdkondades, nii saame tunda end vabamalt. 

Kui oleme halvas tujus ja silitame kassi, siis see leevendab meie tuju ja see läheb paremaks, sest kassist kiirgab rahu ja soojust. Samamoodi toimib see inimeste vahel. Rahulikud ja rõõmsad inimesed on külgetõmbavad ja kiirgavad teistelegi rahu ja rõõmu.

Samuti võiksime kassilt õppida enesekindlust. Inimestel on sellest tihti puudus, kuid kassid on alati enesekindlad.

Kassid oskavad lasta end teenindada, tundmata seejuures süüd. Kodus on tihti vanem see, kes tunneb end teenrina ja on pidevalt kurnatud. Selle vastu soovitab raamat lõpetada teiste pidev teenindamine ja jaotada ülesanded pereliikmete vahel ära. Sama ka töö juures, kus boss ei usalda oma töötajaid ja teeb sellepärast pidevalt alluvate eest ise töö ära.

Raamat on mõnusalt humoorikas ja mitte väga mahukas. Ise kuulasin seda audios, sest ma käin samal ajal jooksmas.