Founder Starter
Ühe füüsiku teekond salapärasse...
Raamat on eestikeelsena ilmunud 2018 ja ise lugesingi seda mõnda aega tagasi. Antud teema hakkas kirjanikku paeluma 1996. a kevadel, mil ta käis ühel seminaril Californias, kus arutleti teadvuse arengu üle. Järgnevatel kuudel töötas ta essee kallal, seades kokku erinevaid tükikesi reaalsuse mudelist
Temas hakkas pead tõstma uus maailmavaade, mis mitte ainult ei muutnud viisi, kuidas teadus käsitles teadvust, vaid see viis ka uuele vaatepunktile vaimsusest ja uuele käsitlusele Jumalast. Seemned, mis ta sel ajal külvas, on nüüdseks kasvanud selleks raamatuks. Need ideed pole lõplikud, pigem peegeldavad nad teadlasest kirjaniku mõtteid uue maailmavaate põhistruktuurist ja sellest, kuidas teadvus saaks olla sild teaduse ja vaimu vahel.
Raamat räägib põnevalt kosmose uurimisest, füüsikast, kvantfüüsikast, ajust, meelest, inimese arengust läbi aja, teaduslikest paradigmadest.
Mulle jäi raamatust hästi meelde lõik, mis selgitas, miks me ei saa minna läbi seinte ja asjade. Olles kuulnud, et kui maakera täiesti kokku pigistada, võib sellest saada väikese palli suurune kera ja teades et kogu mateeria koosneb peamiselt tühjast ruumist, siis peaks ju olema lihtne igalt poolt läbi minna. Aatom on väga väike, vaevalt miljardiku tollist, aga aatomisisesed osakesed on veel sadu tuhandeid kordi väiksemad. Kui kujutada ette aatomituuma suurendatuna riisitera mõõtmetesse, siis kogu aatom oleks jalgpallistaadioni suurune ja elektronid oleksid samuti riisiterad, mis lendaksid ümber istekohtade. Mateeria on niisiis 99,9999999 protsenti tühi ruum. Miks aga tundub see siis nii tihe ja läbistamatu? Miks ei saa meie keha tühi ruum lihtsalt läbi seina tühja ruumi minna? Lihtsaim seletus sellele on, et elektronid tiirlevad nii kiiresti ümber tuuma, et nad loovad läbipääsmatu kesta, mida teised osakesed ei saa tavaliselt läbida. Kui kujutada ette inimest enda ümber raskust keerutamas, siis me ei saa minna talle lähedale ega teda puudutada. Sarnasel viisil hoiavad kahe aatomi kohtumisel nende elektronide orbiidid neid üksteisest läbi minemise eest. Nii et mateeria ei ole tehtud mateeriast.
Raamat seletab lahti valguse olemust, inimeste ja loomade ning putukate erinevaid maailma tajumise viise. Ning viib meid lähemale arusaamisele ajast, elust ja Jumalast.
Raamat räägib, kuidas läbi meditatsiooni saab kogeda tõelist olemust, rahu, arusaamist asjadest nii nagu nad tegelikult on.
Ise ma kuulasin seda raamatut jooksmise ajal paar aastat tagasi. Nüüd vaatan teda uuesti üle ja ilmselt kuulan millalgi veelkord.