Stieg Larssoni kriminulli Millenniumi-sarja viimane osa - David Lagercranzi poolt jätkatud "Tüdruk, kes peab surema", on väljas.

Kuna Stieg Larsson suri peale selle triloogia kirjutamist, siis jätkas teine kirjanik ja kirjutas raamatule veel 3 osa, millest viimane ilmus nüüd 2019 ja tõlgiti rootsi keelest kohe ka eesti keelde. Minu meelest on mõlemad autorid väga head ja nende stiil on äravahetamiseni sarnane.

Kui siiamaani olen siin blogis kajastanud vaid enesearengu raamatuid, siis seekord on tegemist krimiromaaniga, millest kõik on kindlasti ammu kuulnud ja paljud ka lugenud. 

Ootasin juba eelmise osa lugemisest saadik, millal järgmine välja tuleb, sest raamat on põnev ja minu meelest vägagi psühholoogiline. Ja psühholoogilised raamatud ning filmid on mind alati huvitanud. 

Peategelase tugev karakter ja mitmete teiste tegelaste omavahelised suhted ja läbisaamine on hästi läbimõeldud ja toimib sama hästi või pareminigi kui psühholoogia-alaste raamatute lugemine.

Raamatute sarjast on tehtud film nii Rootsis kui ka Hollywoodi variant. Viimast olen ma näinud ja seda ei andnud minu jaoks raamatuga üldse võrrelda. Film ei kajastanud täpselt raamatu sündmusi ja kui poleks enne teost lugenud, poleks suurt midagi aru saanud. Näitlejate valik polnud ka minu jaoks just parim. Kuid filmi Rootsi varianti on rohkem kiidetud. Kunagi vaatan ka selle kindlasti ära.

Kui on veel kedagi, kes ei tea, millest raamat räägib, siis peategelasteks on väga omapärase iseloomuga introverdist fotograafilise mäluga tüdruk, kes töötab vabakutselise arvuti-häkkerina ja siis kuulus ajakirjanikust meesterahvas, kes on oma enesekindlusega ka magnetiks mitmetele naistele. Koos uurivad nad erinevaid lahendamatuid mõrvalugusid ja ühtlasi võitlevad tüdruku saladusliku minevikuga.

Soovitan lugeda neile, kes otsivad raamatust põnevust.