Sport teeb targaks ja õnnelikuks.

Eriti hea on näiteks tantsutrenn, mis hoiab ka aju samal ajal suuremas tegevuses, sest on ju vaja kaasa mõelda ja liigutuste kombinatsioone meelde jätta. Hea on samas ka jooksmine, jalgrattasõit, ujumine, suusatamine, mis lasevad mõttel puhata. Liikumine soodustab uute sidemete teket ajus ja nii aju pidevat uuenemist. Regulaarselt trenni tehes hoiame end haiguste nagu näiteks Alzheimeri tõve, eest. Liikumine parandab mälu, liikumise ajal jäävad asjad tunduvalt paremini meelde, nii et eriti kasulik on näiteks metsajooksu ajal kuulata audioraamatuid või õppida midagi.

Kerge füüsiline pingutus laseb näha maailma rõõmsamates värvides, sest keha hakkab tootma heatujuhormoone. Kui lihased liiguvad, vabaneb rohkem hormoone (näiteks serotoniini ja endorfiine), mis tõstavad tuju. Osade sportlaste jaoks pole võõras tunne sattuda eufooriasse näiteks maratoni joostes, kus pingutus on suurem, sest väikesed endokannabinoidid tekitavad kehas sama efekti, mis tekib neil, kes tõmbavad kanepit. See ei tähenda, et maratoni jooksmine nüüd tervislik oleks, pigem võiks tervisesport tähendada 30 minutit kuni tund päevas rahulikus tempos jooksu ja paar korda nädalas intervalltreeningut, kus joostakse vahepeal kiire tempoga ja vahepeal näiteks puhkuseks tehakse kiirkõndi. 

Paljud inimesed ei salli sporti, sest see nõuab pingutust ja ajab higiseks. Kuid selleks on inimese ajus välja mõeldud nö tasu süsteem, aju vabastab kehasse heatujuhormoone. Lisaks kui seada endale saavutatavad eesmärgid, siis tasu võidu eest meie sees peituva laiskvorsti üle on kindel. Teadmine, et enda heaks on midagi ära tehtud, peletab samuti masendust eemale. 

Ise teen metsajooksu iga päev umbes tund aega. Kui kuulan audioraamatuid, jooksen rahulikus tempos. Et saaks paar korda nädalas ka intervall-treeningut teha, kuulan vahepeal muusikat, sest see aitab tempot tõsta.