Raamat, mis aitab mõista, mis toimub meiega siis, kui magame...

Käesoleva raamatuga tahab autor näidata, et unenäod on märksa enamat kui teadvustamata igatsuste väljendus - nad on võti, millega lahendada meie teadvuse mõistatus. nad aitavad meil aru saada, kuidas meie aju toob esile selle, mida me tajume tegelikkusena.

 Viimastel aastatel on toimunud suuri arenguid aju uurimise meetodites. Aparaadid suudavad mõõta väga täpselt neuronite aktiivsust magamise ajal. Signaalid, mida skanner võtab vastu magaja peast, nätavad, mida ta parajasti läbi elab ja milliseid pilte ta näeb.

Kuna teadlased on nüüdseks aastakümneid kogunud süstemaatiliselt unenäokirjeldusi, siis on praegu olemas hiiglaslikud unenägude andmepangad. Teadlastel on ülevaade, kuidas peegelduvad unenäos päevased kogemused, elutingimused ja isiksus. Sellal kui me und näeme, arenevad meie võimed ja muutub meie aju. Me sõna otseses mõttes õpime unes, meie isiksus areneb öösiti edasi.

Üks asi, mis mulle sellest raamatust kohe meenub, on fakt, et kui me magama hakkame jääma, lülitavad meie aju osad end välja järkjärgult ükshaaval, mitte vaikselt kõik korraga. Seepärast võimegi magamajäämise faasis mõelda või teha kummalisi asju.

Raamatus räägib autor paljudest aju-uuringutest üle maailma, mis on seotud une ja alateadvusega, une erinevatest faasidest ja ajutegevusest sel ajal.

REM-unefaasis lülituvad välja meie lihased, sest muidu läheksime neid asju, mida parajasti unes näeme, ka füüsiliselt teoks tegema. Selline loomulik halvatus takistab unenägijat oma sisemisest pidurdusest vabastatud impulsse teoks tegemast. See kaitseb magavaid inimesi ja ka loomi ennast või teisi vigastamast. Tihtipeale tabab vanemaid kui 60-aastaseid meesterahvaid REM-käitumishäire, kus nad tõusevad unes olles üles ja võivad endale ja teistele viga teha, sest võitlevad unes näiteks sissetungijaga. Põhjuseks on ilmselt teatud ajurakkude kadu, sest peaaegu kõik patsiendid kannatavad aastaid hiljem ka Parkinsoni tõve või dementsuse all. Sellistele patsientidele kirjutatakse tavaliselt välja rahusteid uneajaks.

 REM-une rahututes unenägudes näeb inimene end loodusolendina, kus ta peab olelusvõitlust. Isegi see, kes elab tavaelus rahulikku kontoriinimese elu, osaleb öösiti teinekord  jälitamistes, jookseb, võitleb või kukub kuristikku.

Huvitavad olid ka uurimused, mis näitasid, et inimesed, kelle eluajal polnud veel kinofilme, nägid unenägusid värvilistena, aga kui tuli kino, mis oli algul mustvalge, nägid ka inimesed mastvalgeid unenägusid. Hiljem värvitelevisiooni ilmudes, m uutusid ka unenäod jälle värvilisteks. Kusjuures uurides inimesi, kes on pimedana sündinud, näevad need täpselt samasuguseid unenägusid nagu nägijad. Kui aga küsitleda neid  alles hommikul, siis ütlevad nad peaaegu alati, et ei näinud midagi unes. Sest inimesel, kes on pimedana sündinud, on raske ette kujutada, et ta võiks unes pilte näha. Pimedad on koguni suutnud oma unes nähtud pilte hiljem paberile joonistada.

Antud teos aitab meil paremini mõista seda, mis toimub meiega öösel kui magame ning ka seda, kuidas unenäod saavad meid aidata ennast ja olukordi paremini mõista.

Esimest korda kuulasin seda raamatut audios, sest käisin samal ajal jooksmas, kuid antud teos on sisutihe ja teaduslik, nii et kuulates on seda raske jälgida. Nii et see sobib minu arust paremini silmadega lugemiseks.