Founder Starter
Liikumine ja treening kahekordistavad uute ajurakkude teket.
Kes soovib veel põnevat lisainfot spordi mõjust meie ajule lugeda, siis soovitan esmajoones Anders Hanseni raamatut "Tugev aju", mis räägib peamiselt sellest, kuidas liikumine meie aju tugevdab ja vaimset tervist korras hoiab.
Foto, mille ma siia artiklile lisasin, tegi Tallinna fotograaf Johannes Paul Tamm.
Ajurakkude juurdekasv on väga oluline tegur nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohalt. Elu jooksul vahetub kuni kolmandik hipokampuse rakkudest uute vastu. Depressioonis inimesel tekib uusi ajurakke juurde liiga vähe, mille tagajärjel halveneb ka mälu ja keskendumisvõime. Aktiivne kehaline liikumine paneb aju uusi rakke tootma ja igapäevaselt liikudes saab tasapisi alata paranemine. Istuva eluviisiga inimesed on Alzheimeri ja dementsuse riskigrupp, seevastu kehaliselt aktiivsed eakad võivad enamasti üsna kõrge vanuseni säilitada hea mälu ja mõistuse teravuse.
Aju hipokampuse üks osa - gyrus tentatus - hoolitseb selle eest, et me suudaksime oma mälestustes võimalikult nüansirikkaid seoseid näha, näiteks mõeldes, kas tunneme seltskonnas mõnda inimest, kes tundub tuttava näoga või miks ta meile nii tuttav tundub kui me teda ei tunne. Kui jälgime selle inimese pikkust, juuksevärvi, näojooni, siis püüab meie gyrus dentatus nende abil otsustada, kas tunneme seda inimest. Kuna palju asju meenutavad meile midagi varemkogetut ja paljud inimesed meenutavad meile kedagi, siis selleks on ajul võime "pattern separation", mis võimaldab tal mälestusi inimestest ja sündmustest säilitada nii, et neid saab hiljem teistest eristada. Kuna uued rakud moodustuvad just selles ajuosas, mis on vajalik pattern separationi jaoks ja liikumine paneb aju moodustama uusi rakke, siis võib väita et kehaliselt aktiivsemad inimesed tajuvad elu nüansirikkamalt. Seevastu depressioonis inimese tundeelu kaotab järjest varjundeid, ta ei taju kõike nii nüansirohkelt ja elu näib hall ja igav.
Lisaks füüsilisele aktiivsusele mõjutab uute ajurakkude moodustumist ka keskkond. Õigemini kuna uute ajurakkude hulk sõltub ka sellest, kui palju neid ellu jääb, sest värsked ajurakud on väga õrnad ja tavaliselt jäävad neist ellu vaid pooled, siis soodsamas keskkonnas jääb näiteks loomadel ellu ca 80 protsenti uutest ajurakkudest. Nii et tänu liikumisele moodustub rohkem uusi ajurakke ja tänu soodsale keskkonnale suureneb võimalus, et need ka ellu jäävad.
Nii et jalutuskäigud looduses või metsajooks mõjuvad väga hästi nii kehale kui vaimule, nii selle pärast et me end liigutame, kui ka selle pärast, et loodus on ilus ja rahustav keskkond.