Marit Suga

Founder Starter

Kui talvel päikesevalgust napib ja depressioon hakkab ligi hiilima...

2020-01-14 11:43:58

Depressioon on raske, pikaajaline ja salakaval haigus, mille kohta olen elu jooksul palju uurinud ja siiani loetud raamatutest ning muudest allikatest palju väärtuslikku informatsiooni kogunud. Märgin siin artiklis lühidalt üles tähtsamat infot, mida leidnud olen siit ja sealt.

Üks esimesi raamatuid, mida sel teemal lugesin, on mul paberi peal olemas ja siin ka sellest foto.

Ei saa muidugi öelda, et depressioon lööks välja ainult külmal ja pimedal ajal, kuid see on küll üks soodustavaid faktoreid. Tekib ta erinevatel põhjustel ja pigem mitme faktori koosmõjul. Siinkohal nimekiri võimalikest põhjustest: 

1) Negatiivsed mõtted, mis tekitavad halbu emotsioone ja need panevad toksilised stressihormoonid voolama.

2) Ebatervislik toit, mis hävitab sooltes bakterite tasakaalu. Toidud nagu nisu, suhkur, piimatooted, kohv, punane liha ja valmistoidud (kui sisaldavad lisaaineid) tekitavad happelisust ning on kehas limatekitajad. Lima on pooriline nagu käsn ja kogub endasse kõike kahjulikku, mis tekitab erinevaid terviseprobleeme. Kuna suur osa heaoluhormoonidest toodetakse sooltes, siis võib ebatervisliku toidu tagajärjel olla heaoluhormoonide tootmine takistatud. Lisaks võib kohv ja energiajoogid või must tee mõjuda nagu väsinud hobusele piitsa andmine ja tekitada ärevust.

3) Vähene uni - inimeste unevajadus on erinev sõltuvalt näiteks vanusest ja elustiilist. Tervisliku elustiiliga inimesed vajavad vähem und, samal ajal kui ebatervislik elustiil koormab keha ja inimene vajab öiseks energiavarude taastamiseks rohkem aega.

4) Ülekoormus - kui inimene tegeleb millegagi, mis talle väga meeldib, tekib ülekoormust harvem. Pigem on see oht pingelise töö korral, sest siis toodetakse heaoluhormoonide asemel stressihormoone.

5) Pärilikkus - paljud haigused võib saada geenidega kaasa, kuid geenide avaldumine kas positiivselt või negatiivselt sõltub väga suurel määral eluviisidest.

6) Vähene liikumine - sport nö harjutab keha stressiga. Peale füüsilist treeningut ja isegi juba selle ajal hakkab voolama heaoluhormoone. Füüsiline aktiivne liikumine paneb ajurakud uuenema. Depressiooni sümptomite hulka kuuluvad keskesndumis- ja mäluhäired, mis on tingitud sellest, et ajurakud uuenevad väga aeglaselt.

7) Ravimite, muude kemikaalide ja mõnuainete tarvitamine rikub keha ph-tasakaalu, mürgitab keha ja meeli, häirib aju tööd. Näiteks ei lase ajus sünapse luua ja katkestab neid, mis teeb mõtlemise häirituks. Kui keha on mürke täis, tekib erinevaid haigusi ja jällegi heaoluhormoonide tootmine on häiritud.


Depressiooni sümptomid 

1) Unehäired - normaalne uni on pikk ja sügav, kas ilma unenägudeta või väheste unenägudega. Unehäired võivad alata nii, et pole enam rahulikku sügavat und ja hakkavad esinema aina intensiivsemad unenäod ning lõpuks ka ajutine või alaline unetus, kus inimene ei uinu isegi enam unerohtudega. Need sümptomid hakkavad kaduma depressiooni paranemisega.

2) Söögiisu häirumine - see võib kas ära kaduda nii, et kogu toit maitseb nagu saepuru või tekkida ootamatu magusaisu või ülesöömine.

3) Kurvameelsus - kuna heaoluhormooni toodetakse liiga vähe või ei toodeta üldse, siis ei tekita vähimatki rõõmu isegi soojamaareis - vastupidi - kodust välja minek tundub hoopis väga ebameeldivana. Lisaks võib esineda põhjuseta nutuhooge ja hüsteeriat. Stressirohked olukorrad võivad näida ületamatutena.

4) Ärevus  on olukord, kus inimene tunneb enamasti erilise põhjuseta hirmu ja enesetunne võib olla sõltuvalt ärevuse suurusest väga halb, isegi nii, et inimene ainult väriseb ja tal iiveldab, ei saa voodist püsti, on nõrkus. Agorafoobia on foobiaks kujunenud hirm ja ärevus kodust välja minemise ja teistega suhtlemise ees, mis on üks levinumaid foobiaid depressiooni sümptomina. Lisaks võivad tekkida paanikahood, millel on 4 staadiumit. Paanikahoo sümptomid on ärevus, iiveldus, nõrkus, südame pekslemine, minestustunne kuni minestamiseni, mis võib kesta lühidalt või ka pikalt, külm higi, limaskestade kuivamine, värisemine, hingamisraskused.

5) Apaatia, meeleolu kõikumised, närvilisus, muretsemine, eluisu kadumine jms


Need on levinumad sümptomid, mille olen kokku kogunud enda ja teiste kogemustest ning raamatutest, kuid loomulikult on sümptomeid veel palju ja neist võib lisaks lugeda näiteks ülalmainitud raamatust.


Nüüd olulisim osa - ravi

1) Mõtete kontrollimine - Kuna negatiivsed mõtted tekitavad negatiivseid emotsioone ja need annavad käsu stressihormoonide tootmiseks, siis tuleb harjutada end oma mõtteid kontrollima ja muutma.

2) Toidusedelist oleks hea välja jätta eelnimetatud toiduained ning lisaks veel hüdrogeniseeritud taimsed rasvad, süüa enamuses värsket toitu, seemneid, juua palju vett, et mürke kehast välja saada ning võtta toidulisandeid: 

   1) pro- ja prebiootikume, et toetada meie sees olevate  bakterite tasakaalu.

   2) c-vitamiini (liposoomset), mis viib mürke kehast välja ja tugevdab immuunsüsteemi, sest depressiooniga kaasnevad pidev köha, nohu, seedeprobleemid, limaskestade põletikud, pidevalt ühest kohast teise liikuvad valud jpm.

   3) magneesiumi, sest see on üks neist ainetest, mida me toidust piisavalt kätte ei saa. Lisaks võiks võtta ka d-vitamiini ja joodi ja sõltuvalt inimesest võib-olla veel midagi, mida me toidust piisavalt ei saa.

   4) maca pulbrit, mis annab elujõudu, tasakaalustab hormonaalsüsteemi ning toetab närvi- ja immuunsüsteemi.




3) Juua rahustavaid taimeteesid ja võtta taimseid rahusteid  kui on ärev aeg või kui depressioon on juba väga sügav, siis ei jää ilmselt muud üle kui psühhiaatri jutule minna, kes suure tõenäosusega määrab antidepressandid ja rahustid ning unerohud.  Rahusteid ja unerohtusid võetakse ettevaatlikult vastavalt vajadusele, antidepressante vähemalt 6 kuud. Osad antidepressandid ongi sooltes toodetavate heaoluhormoonide asendamiseks, kuid tervisliku toitumise ja elustiili abil tuleb organismil peale tabletikuuri lõppu jälle nende tootmine üle võtta.

4) Erinevad teraapiad, mis lõõgastavad - massaaz, lõõgastav hingamine, meditatsioon, jooga, võimlemine. Eelmainitud raamatus on ka õpetus paanikahoo-hingamiseks ja lõõgastavateks lihaste pinguldamise ja lõdvestamise harjutuste tegemiseks. 

5) Füüsiline liikumine nagu näiteks sport on väga heaks depressiooni ravimiks. Algul kui jaksu on vähe, võib alustada näiteks väiksemate jalutuskäikudega looduses ja hiljem koormust suurendada tunniajase aktiivse liikumiseni päevas koos intervalltreeninguga.

6) Piisav uni, mida depressioonis inimene võib vajada palju rohkem kui terve ja rõõmus inimene. Kui uni ei taha tulla, siis selleks sobivad eelpool nimetatud harjutused, kus hingatakse sügavalt ja pingutatakse-lõdvestatakse kordamööda erinevaid lihaseid ca 20 min järjest. 

7) Looduses viibimine on rahustav ja lõõgastav ning aitab kaasa heaoluhormoonide tootmisele.

8) Loomingulised tegevused mõjuvad sarnaselt nagu looduses viibimine.


Siin blogis olen soovitanud paljusid raamatuid, mis räägivad tervisest, spordist, meditsiinist ja psühholoogiast, kuid veel pole kirjutanud ülevaadet sellisest raamatust nagu Matt Haig "Põhjused, miks valida elu", mis räägib ühe inimese depressiooni põdemise kogemisest. Seda soovitan samuti lugeda ning lähiajal kajastan seda ka siin.


 Depressioon võib olla ühekordne haigus, kuid ca pooltel inimestest kipub see korduma. Selleks et haigust kontrolli all hoida, piisab tavaliselt eelpool nimetatud ennetavatest ja toetavatest ravimeetoditest, kuid kui siiski enesetunne on halb ja tundub et miski ei aita, eks siis on esmaabiks jällegi antidepressandid ja rahustid samaaegselt ülejäänud raviga. Nii et kui tabletikuur läbi saab, on enesetunne juba hea ja piisab kui jätkata tervisliku elustiili ja teraapiatega, mis lõõgastavad. Kuna tabletiravi aitab laias laastus ca 50 protsenti ning ülejäänud ravimeetodid on teine pool ravist, siis nendel inimestel, kes teevad läbi ainult tabletiravi, kipub depressioon aeglasemalt paranema ja kiiresti tagasi tulema.